Copy
Praxise uudiskiri 10/2021

VABAKUTSELISED LOOVISIKUD, NENDE MAJANDUSLIK TOIMETULEK JA SOTSIAALSED GARANTIID

26. oktoobril kell 10.30 tutvustab mõttekoda Praxis Arhitektuurikeskuses värskelt valminud mahukat uuringut "Vabakutselised loovisikud, nende majanduslik toimetulek ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“. 

Eestis on hinnanguliselt üle 10 000 vabakutselise loomeisiku. Praxise uuring annab ülevaate, milline on vabakutseliste loovisikute olukord sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse ja majandusliku toimetuleku osas. Tulemusi tutvustab Praxise analüütik Kaupo Koppel.

"Kultuuri ja loovisikute loomingut väärtustatakse Eestis kõrgelt, aga see ei kajastu jätkuvalt vabakutseliste loovisikute käekäigus. Sisuliselt saavad vabakutselisuse juures kokku nii ravi-, töötus- kui pensionikindlustuse lüngad. Parandades olukorda loovisikute jaoks, teeksime seda ka kõigi teiste jaoks," kirjeldab Kaupo Koppel.

Toimub ka paneelarutelu „Vabakutselise loovisiku elu võimalikkusest 2031“, mida modereerib Tarmo Jüristo

Paneelist võtavad osa Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler), Taaniel Raudsepp (Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler), Gert Raudsep (vabakutseline näitleja), Liina Trishkina-Vanhatalo (vabakutseline filmirežissöör), Ilona Gurjanova (Eesti Disainerite liidu president) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstnik, kuraator).

Tulemuste tutvustusseminarist teeb otseülekande ERRi kultuuriportaal.

PRAKTIKA KUI SILD HARIDUS- JA TÖÖMAAILMA VAHEL?

Esmakordselt EUROSTUDENTi ajaloos on kogutud ulatuslikumat teavet praktika sooritamise kohta kõrgkoolis õppimise ajal. Kui tavaline on praktika läbimine EUROSTUDENTi riikides? Kuivõrd valmistavad praktikad üliõpilasi ette tööturule siirdumiseks? Tule ja kuula 28. oktoobril EUROSTUDENT Talks veebinari, kus teemast kõneleb pikemalt Froukje Wartenbergh-Cras.

Liituda saab Zoomi vahendusel ja eelnev registreerumine ei ole vajalik.

SANDRA HAUGAS JA MARLEEN ALLEMANN: KUIDAS TOETADA ÕPILASTEL 21. SAJANDI OSKUSTE KUJUNEMIST?

Globaliseerumise, tehnoloogia kiire arengu, kliimasoojenemise ning töö olemuse, soorollide ja peremustrite muutumise ja teiste nn megatrendide taustal leiavad paljud sotsiaalteadlased, et oleme suundunud uude ajastusse. Uus epohh seab uued ootused ka sellele, missuguseid oskusi tuleks õpetada lastele ja noortele 21. sajandi ühiskonnas ja tööturul edukaks hakkamasaamiseks.

Kriitilise mõtlemise, probleemilahenduse, digivahendite kasutamise ja suhtlemise (sh koostöö tegemise ja veenmise, aga ka mitmekultuurilises keskkonnas suhtlemise) oskus on pädevused, mis on tänapäeva kiiresti muutuvates ja komplekssetes ühiskondades muutunud iseäranis oluliseks. Seetõttu võiksid nende teadlikule ja süsteemsele arendamisele keskenduda ka üldhariduskoolid, kirjeldavad Praxise analüütikud Sandra Haugas ja Marleen Allemann Õpetajate Lehes ilmunud artiklis.

Selle küsimuse võttis fookusesse Euroopa õpetajate ja koolijuhtide hariduspoliitika võrgustik (EEPN), viies läbi uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja 21. sajandi oskuste arendamisele keskenduvad pedagoogilised praktikad üle kogu Euroopa. Artiklis teevadki Sandra Haugas ja Marleen Allemann ülevaate valminud viie uuringuaruande inspireerivamatest praktikatest, mida raportites kajastati.

KAS KAASAV ROHEPÖÖRE ON VÕIMALIK?

Praxise analüütik Kaupo Koppel võttis neljapäeval, 21. oktoovril osa Arenguseire Keskuse veebinarist "Kuidas saaks energiapööre Eestis olla ühtaegu tõhus, tulus ja valutu?“.

Kaupo Koppel rääkis sellest, kui paljusid ja mil moel rohepööre puudutab, kuidas leevendada rohepöördega tekkivad sotsiaalseid probleeme ning milline on teiste riikide kogemused.

VÄHENDADES SOOLIST PALGALÕHE PALGA LÄBIPAISTVUSE ABIL

Sotsiaalministeerium võõrustas 2021. aasta aprillis Euroopa Komisjoni poolt kokku kutsutud vastastikuse õppimise programmi palga läbipaistvuse teemal. Kahepäevasel seminaril arutati, kuidas saab nii õigusaktide kui ka digilahenduste abil suurendada palga läbipaistvust, mis aitab omakorda vähendada soolist palgalõhet.  

Programmi eesmärk oli leida õiguslikud palga läbipaistvusmeetmed, mis on proportsionaalsed ega pane avaliku ja erasektori organisatsioonidele ülemäärast haldus- ja finantskoormust. Samuti arutati, kuidas toetavad tööandjaid palga läbipaistvuse suurendamisel digitaalsed lahendused. Praxise soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programmi juht Mari-Liis Sepper koostas programmis võõrustava riigi aruteludokumendi.

Edasi loe siit.

MITTEFORMAALSE  ÕPPE LÕIMIMINE FORMAALHARIDUSEGA

Õppimine ei toimu üksnes koolis, uusi teadmisi ja oskusi omandatakse ka huvitegevuses, koolitustel, noorteprojektides või töömalevas. Mitteformaalse õppe tihedam sidustamine formaalharidusega aitab Eesti õpilaste potentsiaali paremini realiseerida.

Sel sügisel alanud kaheaastase projekti raames aitavad Praxise analüütikud koos partneritega välja töötada lahendust, kuidas lõimida mitteformaalset õpet formaalharidusse senisest tõhusamalt.

Erinevates õpikeskkondades omandatud teadmiste ja oskuste väärtustamine toetab noori isikliku ja tööalase edu saavutamisel kogu nende elu jooksul. See on üks samm teekonnal senisest paindlikuma haridussüsteemi poole, kus esikohale on seatud õppijate vajadused.

Projekti elluviimiseks loodud konsortsiumi juhib rahvusvaheline konsultatsioonifirma ICF ning partneritena on lisaks Praxisele Eestist kaasatud Tallinna Ülikool ja Civitta Eesti AS.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon (DG Reform).

SANDRA HAUGAS: HUVIHARIDUS JUHATAB KIHISTUMATA ÜHISKONDA

Praxise analüütik Sandra Haugase sulest ilmus ajales Sirp arvamuslugu, milles tõdeb, et kui tahame, et meie haridussüsteemi tegelikkus eduloo kuvandit õigustaks, tuleb hariduslikku kihistumist vaadata realistliku pilguga, mitte läbi kitsa raamiga ääristatud lillede ja rakendada tulusaid lahendusi, nagu kvaliteetne ja kättesaadav huviharidus seda kahtlemata on. 

Loe pikemalt siit.

PRAXIS PALKAB ANALÜÜTIKU

Praxis võtab tööle analüütiku, kes asub tööle soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programmi. Pakume tähtajatut täistööajaga töölepingut. Soovi korral saame kokku leppida ka osalises tööajas. Töötada saab nii Tallinna kui ka Tartu kontoris. Tähtaeg kandideerimiseks on 3. november.

Tutvu töökuulutusega siin.
Te saite selle uudiskirja, kuna olete mõttekoja Praxis uudiskirja tellijate hulgas.

Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda. Meie missioon on aidata kaasa Eestit edasi viivate muutuste sünnile.
 
Praxise tegevust saab toetada: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (Swedbank EE942200221014881942). Praxis on liitunud Vabaühenduste Liidu annetuste kogumise hea tavaga.
 
Ahtri 6A, B korpus, VI korrus, Tallinn    |    praxis@praxis.ee    |    tel 640 8000    |    www.praxis.ee
 
 
Twitter
Facebook
Website






This email was sent to <<E-posti aadress>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Mõttekoda Praxis · Ahtri 6A · Tallinn 10151 · Estonia