LAPSENDAMISE JA HOOLDUSPERRE PAIGUTAMISE SEIRESÜSTEEM
|
|
|
Mõttekoda Praxis tegi Sotsiaalkindlustusameti tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel uuringu, mille eesmärk oli leida lapsendaja- ja hoolduseperede vajadused ja probleemid ning töötada välja lapsendamise ja lapse hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem.
Uuringu raames intervjueeritud perede vastustest selgus, et peredele on juba enne lapsendamist või hoolduspereks saamist väga oluline hea kommunikatsioon ja infovahetus lastekaitsetöötajaga, kes asja korraldab. Lapsendamisele või hoolduspereks saamisele eelnev aeg võib olla peredele ootusärev ja põnev, aga ka murettekitav. Intervjueeritud pered soovisid võimalikult personaalset lähenemist, et lastekaitsetöötaja aitaks leida küsimustele vastuseid ja vähendada muresid.
Ajakirjas Sotsiaaltöö ilmunud Praxise analüütiku Merlin Nuiamäe artiklit uuringust saad lugeda siit.
|
|
PRAXISE ANALÜÜTIKU EESTVEDAMISEL VALMIS TEADUSAJAKIRJA AASTA PARIM ARTIKKEL
|
|
|
Praxise analüütiku ja Cambridge'i doktorandi Maris Vainre eestvedamisel kirjutatud artikkel "Nudging towards tax compliance: A fieldwork-informed randomised controlled trial" nimetati teadusajakirja Journal of Behavioral Public Administration 2020. aasta parimaks artikliks.
Ehitusettevõtete maksukäitumise muutmisest rääkiv artikkel valmis koostöös Laura Aabeni (toona Praxis), Alari Pauluse (toona Institute for Social and Economic Research, University of Essex & Praxis), Helleka Koppeli (Rakendusliku Antropoloogia Keskus), Helelyn Tammsaare (toona Rakendusliku antropoloogia keskus), Keiu Telve (toona Rakendusliku antropoloogia keskus), Katre Koppeli (Rakendusliku antropoloogia keskus), Kaia Beilmanni (Rakendusliku antropoloogia keskus) ja Andero Uusbergiga (Tartu Ülikool).
Artikliga saad tutvuda siin.
Marise teemakohast intervjuud Vikerraadiole saad kuulata siit.
|
|
Uuringu "Minu esimene töökoht" keskmes on palgatoetus ja koolituskulu hüvitis, mida Eesti Töötukassa maksab tööandjatele teenuse „Minu esimene töökoht” raames.
Teenuse toel on noored asunud alates 2015. aastast tööle 3468 korral. Enne teenuse muudatusi (01.09.2017) asus igas kuus teenuse toel tööle keskmiselt 26 ja peale muudatusi 74 noort. Prognoosi järgi alustaks 2022. aastani igas kuus teenuse toel töötamist 90–100 noort.
Praxise analüüs leidis, et teenus on noortele suhteliselt hästi kättesaadav: teenuse tingimustele kvalifitseerus umbes 80% kõigist töötukassas arvel olnud noortest. Kõigist teenusele kvalifitseeruvatest noortest alustas umbes 9% töötamist teenuse toel. Teenusel osalenud noor on keskmiselt 23-aastane ja valdavalt (kutse)keskharidusega. Umbes pooled osalejatest on omandanud erialase hariduse (peamiselt kutsehariduse) ja teine pool on üldharidusega. Mehi ja naisi on teenusel osalejate seas ligikaudu võrdselt. Teenusel osalevad proportsionaalselt kõige rohkem Kirde-Eesti noored.
Teenus on kulutõhus ka tööandjate jaoks, seda kinnitavad nii registriandmed kui ka tööandjad ise.
Pikemalt loe projektist siit.
|
|
PRAXIS KUTSUB VABAKUTSELISI LOOVISIKUD OSALEMA UURINGUS
|
|
|
Kultuuriministeerium ja mõttekoda Praxis viivad läbi uuringut, mis kaardistab vabakutseliste loovisikute olukorda.
Selleks loodud küsimustiku saab täita nii eesti keeles kui ka vene keeles. Küsimustik on avatud kuni 12. aprillini. Küsitlus asub turvalises veebikeskkonnas, kõik vastused jäävad täielikult anonüümseteks ja konfidentsiaalseks.
Ootame vastama vabakutselisi loovisikuid. Loovisik tegutseb kultuuri- ja loomevaldkonnas ning võib olla nii teose autor või kaasautor (nt tööstusdisainer, maastikuarhitekt, mänguasjameister, kunstiajaloolane, juveliir), esitaja (nt tantsuõpetaja, giid, näitleja, saatejuht) kui ka teose loomist või esitamist toetavas rollis (nt teatritehnik, tõlkija, artisti agent, monteerija, galerii juht).
Sealjuures võib vabakutseline loovisik tegutseda täis- või osakoormusega, füüsilise või juriidilise isikuna, teha loomingut muu töö või õpingute kõrvalt jne.
Rohkem infot leiad siit.
|
|
MARIS VAINRE: KUIDAS ME TEAME, ET VAKTSIINID ON PIISAVALT OHUTUD?
|
|
|
"Vaadake riigihangete portaali, see kubiseb enne-pärast-formaadis mõjule hinnangu andmise palvetest. Enne-pärast lähenemise probleem on, et kui me saame vastuse, näiteks 11, siis me tegelikult ikka ei tea, mida see tähendab. Meil on vaja paralleelmaailma, kus seda programmi või vaktsiini ei ole, aga kõik muu on sama. Nii saaksime teada, kas ilma selle sekkumiseta – või antud juhul vaktsiinita – oleks tulemus olnud ka 11 või sellest piisavalt erinev.
Selliseid paralleelmaailmasid saab konstrueerida. Üks usaldusväärseimaid viise on neid luua juhuslikustatud kontrolluuringute abil. Uuringusse kaasatud inimesed jaotatakse gruppidesse ja seda tehakse loterii alusel. Osad saavad vaktsiini või osalevad meid huvitavas programmis. Teised elavad oma elu edasi nii nagu varem," kirjutab Maris Vainre ERR arvamusportaalis.
Loe täispikkuses artiklit siit.
|
|
ÜMARLAUD "SOOLINE VÕRDSUS JA VÄHEMUSTE ÕIGUSED AVALIKU SEKTORI TELLITUD UURINGUTES"
|
|
9. aprillil 2021 kell 14.00 - 15.30 toimub virtuaalne ümarlaud „Sooline võrdsus ja vähemuste õigused avaliku sektori tellitud uuringutes“.
Ümarlaud on osa Praxise ja sotsiaalministeeriumi ühisettevõtmisest „Sugu ja vähemuste võrdsus läbivate teemadena uuringutes ja koolitustes“ (rahastaja ACF). Ümarlaud toob kokku vabasektori esindajad ja avaliku sektori poliitikakujundajad ning uuringute tellijad. Vabasektori esindajad saavad ümarlaual juhtida avaliku sektori ja mõttekoja Praxis tähelepanu uurimata teemadele ja suurematele andmelünkadele seoses enda vajadustega oma huvikaitsetegevuses.
Sissejuhatuseks kõneleb soolisest võrdõiguslikkusest ja vähemuste õigusest kui läbivatest teemadest uuringutes Mari-Liis Sepper (Praxis). Sotsiaalministeeriumi analüüsi osakonna vaadet teemale avab Tiina Linno. Järgneb diskussioon.
Osalema registreerida saab siit.
Info: mari-liis@praxis.ee
|
|
COVID-19: MÕJU TÖÖHÕIVELE JA -ELULE
|
|
Eurofound uuris koroonakriisi esialgset mõju Euroopas (kuni II kvartal 2020), vaadates sealjuures erinevaid sektoreid ja töötajate gruppe, samuti peamisi toetusmeetmeid, mida ELi riikides kriisi mõjude pehmendamiseks kasutatud on ning sotsiaalpartnerite osalust nende meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel.
Märtsis avalikustatud analüüsis tõdeb Eurofound, et 2020. aasta kevadele eelnenud 12 kuu jooksul vähenes ELi tööhõive 2,4%. 2020. aasta juuliks oli peaaegu pool ELi töötajatest läinud vähemalt osalisele kaugtööle, mis omakorda tekitas tööturu lõhesid, kuna kõrgema haridustasemega ja linnapiirkondade töötajad said paremini kodus töötada. Noorte tööhõive langus oli kõige suurem.
Pikemalt loe siit.
|
|
KOROONAPANDEEMIA, POLIITIKAKUJUNDAMINE JA SOTSIAALPARTNERID
|
|
Eurofound on alates 2016. aastast jälginud, kuidas on sotsiaalpartnerid kaasatud Euroopa poolaasta protsessi ning riiklikesse reformidesse. Viimane aruanne keskendub lisaks Euroopa poolaasta protsessile eelkõige sellele, kuivõrd ja kuidas olid sotsiaalpartnerid kaasatud poliitika kujundamisse koroonapandeemia kontekstis.
Pikemalt loe siit.
Eurofound on teadmisi pakkuv kolmepoolne Euroopa Liidu asutus, mille eesmärk on aidata arendada sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat. Praxis on Eurofoundi Eesti partner. Kõikide Eurofoundi publikatsioonidega on võimalik tutvuda siin.
|
|
|
|
