Copy
Praxise uudiskiri 1/2022

PANUSTAME RAHVARAAMATUKOGUDE TULEVIKU KUJUNDAMISSE

Eestis on kokku üle 500 rahvaraamatukogu. Igal aastal laenutatakse neist kokku ligi 10 miljonit raamatut ja muud teavikut. Rahvaraamatukogudes on järjest olulisemaks muutunud ka teised infoteenused – koolitused, nõustamine, juhendamine, päringutele vastamine, inforessursside kättesaadavaks tegemine jms. 

Raamatukogude aastale kohaselt alustasime jaanuaris projektiga, mille käigus analüüsime rahvaraamatukogude infoteenuste praegust korraldust ja sihtrühmade vajadusi, kaardistame arenguvõimalused ja head näited rahvusvahelisest praktikast. Selle tulemusena valmib kaasaegne ning kasutajate vajadustele vastav rahvaraamatukogude valdkondadevaheliste infoteenuste mudel ning teekaart selle rakendamiseks. Lisaks võtame vaatluse alla rahvaraamatukogude töötajate tasustamise praktikad. Analüüsi tulemusena tekib kohalikel omavalitsustel selge ülevaade raamatukogutöötajate palgapositsioonist ning tasustamispõhimõtetest.  

Töö valmib mais 2022. Projekti tellijaks ja rahastajaks on Riigikantselei. 

EUROSTUDENT TALKS VEEBINAR: KAS ERIVAJADUSEGA TUDENGID SAAVAD PIISAVAT TUGE?

EUROSTUDENTI andmetel tunneb keskmiselt neljandik erivajadusega üliõpilastest, et nad ei sobitu kõrgharidusse – see näitaja on 10 protsendipunkti kõrgem kui erivajaduseta tudengite seas.

Kui rahul on erivajadusega üliõpilased oma kogemustega akadeemilises keskkonnas? Kas neid toetatakse piisavalt? Mida saaks teha kõrgkoolides (nii töötajate kui kaasüliõpilaste poolt) ja poliitikakujundajate poolt, et hõlbustada erivajadusega tudengite akadeemilist, aga ka sotsiaalset integratsiooni? Tule ja liitu 27. jaanuaril EUROSTUDENT Talks veebiseminariga, et selle teema kohta rohkem teada saada!

Meil on hea meel tervitada veebinaril raadioajakirjanikku, Eesti Pimedate Liidu esimeest ja Tallinna Ülikooli vilistlast Jakob Rosinat, kes jagab mõtteid oma kogemusest kõrghariduses ning kajastab teemat ka laiemas, poliitilises plaanis.

HÄIREKELL: eKOOL JA PRAXIS KUTSUVAD KOOLE OSALEMA UURINGUS

Eestis katkestab gümnaasiumiõpingud iga kuues õpilane. eKool arendas koos mõttekojaga Praxis välja uue rakenduse „Häirekell“, mis aitab paremini märgata gümnaasiumi õpilaste õpiedukust mõjutavaid probleeme ja saada suuniseid, kuidas neid lahendada. Loodame nii vähendada õpingute katkestamise riski ning koolipersonali koormust probleemidega tegelemisel.

Sellega seoses kutsume kõiki eKooliga liitunud gümnaasiumiastet omavaid koole osalema uuringus, et välja selgitada, mil määral aitab mooduli kasutamine vähendada õpilaste väljalangevusega seotud riske ja kuivõrd see toetab õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid.

Uuringu käigus analüüsitakse eKooli tavapäraselt sisestatavaid andmeid õpilaste hinnete, puudumiste, hilinemiste ja märkuste kohta. Mooduli kasutamine ei eelda õpetajatelt lisaväljaõpet ja on koolidele uuringuperioodil tasuta.

Küsimuste ja huvi korral palume esimesel võimalusel märku anda Praxise projektijuhile Jane Esterile (jane.ester@praxis.ee) või eKooli juhatajale Tanel Keresele (tanel.keres@ekool.eu). Koole kaasame uuringusse kuni 7. märtsini.

KUIDAS TOETADA RÄNDETAUSTAGA NOORI?

Jaanuari alguses korraldasid Praxis  ja PPMI SIRIUS võrgustiku 7. Balti ümarlaua, mis tõi lisaks poliitikakujundajatele kokku ka formaal (FÕ)- ja mitteformaalõppe (MFÕ) esindajad Eestist ning Leedust. Ümarlaual arutleti, kuidas formaal- ja mitteformaalõppe süsteemsema lõimimise kaudu paremini toetada rändetaustaga noori.

Ümarlaual määratlesid osalejad FÕ ja MFÕ süsteemse lõimingu väljakutsed rändelaste toetamisel. Vaatluse alla võeti oma riigi probleemi ning lahendused nendes valdkondades.

Arutelu tulemusena koostatakse juhtnöörid*, mis riigi, kohalike omavalitsuste, koolide, huvikoolide, noortekeskuste ja teiste osapoolte partnerluses võimaldavad Eestis senisest süsteemsemat MFÕ ja FÕ lõimingut eesmärgiga toetada rändetaustaga laste kohanemist ja identiteedi arengut. Tulenevalt rändekriisist piiril Valgevenega oli Leedu diskussiooni keskmes eelkõige lühiajaliste meetmete kavandamine, et leevendada praegust olukorda ja toetada uussisserändajatest lapsi ning noori. Tähelepanu pöörati ka pikemaajalisele vaatele rändelaste tervikliku integratsiooniprotsessi tagamisel. 

Juhiste kavandamist ja poliitikalahenduste otsimist toetas Portugali kogemusi vahendades Sara Caetano, kes on olnud sealse FÕ ja MFÕ lõimingut süsteemselt toetava riikliku haridusprogrammi Programa Escolhas juht.  Sara Caetano rõhutas, et FÕ ja MFÕ vahel sünergia loomiseks on erakordselt oluline kaasata aktiivselt eri ühiskonnagruppidest pärit noori ja kuulata nende nägemust noorte vajaduste ja lahenduste kohta.
 
*juhtnöörid valmivad jaanuari lõpuks ja on leitavad Praxise veebist SIRIUSe teemalehelt

UURING: KUIDAS SAAB HAKKAMA TOIMETULEKUTOETUSE SAAJA

Toimetulekutoetuse ülesandeks on tagada inimeste majanduslik ja sotsiaalne hakkamasaamine, samal ajal peaks see soodustama liikumist tagasi tööturule iseseisva parema toimetuleku poole. See on oluline ka seetõttu, et vältida töötus- ja vaesuslõkse.
 
Praxis uurib toimetulekutoetuse saajate profiili, hindab toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju tööturuaktiivsusele ning sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ning otsib parimaid praktikaid välisriikidest, et pakkuda Sotsiaalministeeriumile tuge toimetulekutoetuse süsteemi arendamisel.  

PAKUME LAHENDUSI PIKAAJALISE HOOLDUSE PROBLEEMIDELE

Eesti seisab sarnaselt paljudele teistele riikidele küsimuse ees - kuidas tagada elukeskkonna kõrge kvaliteet nii, et kasvavatele ootustele vastamisel oleks riigi ülalpidamine jõukohane. 

Sotsiaalteenuseid on tulevikus vaja pakkuda terviklikumalt: nende kättesaadavust kogu riigis parandada, suurendada riigipoolse töö efektiivsust ja leida võimalusi riigi ja omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmiseks ning ühtlustamiseks. Pikaajalise hoolduse valdkonnas on levinud kaks probleemi - kriitiline tööjõupuudus ning abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamine ei ole standardiseeritud. Selleks et probleemidele potentsiaalseid lahendusi leida, on Praxis alustamas tööd kahe projektiga, mis keskenduvad tööjõupuuduse teemaatikale ning abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamisinstrumente loomisele ning testimisele.

II EKSPERDIARVAMUS: KROONVIIRUSE EPIDEEMIA PSÜHHO- SOTSIAALSETE TAGAJÄRGEDEGA TOIMETULEK

Kuidas toetada eestimaalaste vaimset tervist, eriti arvestades kroonviiruse epideemia mõju meie heaolule? Sotsiaalministeeriumi alla loodav vaimse tervise osakond soovis ülevaadet valdkondadest, mis esmajärjekorras tähelepanu vajavad.

Tuginedes Eesti ja rahvusvahelisele parimale teadmisele, soovitasime nii üldpõhimõtteid, mida vaimse tervise teenuste arendamisel lähtuda kui ka meetmeid ennetamaks probleemide tekkimist ja viise kuidas tagada vaimse tervise teenuste kvaliteeti ja ligipääsetavust. See eksperdiarvamus on jätk pandeemia algfaasis (2020. aasta aprillis) avaldatud eksperdiarvamusele.

POLIITIKAKUJUNDAMISE OSKUSTE KOOLITUSPROGRAMM KÄIVITUB TAAS

Poliitikakujundajatele mõeldud veebruaris algaval II mooduli koolitusel saab õppida protsesse ja suhtlust parandama ning tulemuslikumaks muutma läbi selge kommunikatsiooni, argumentatsiooni, käitumisteaduste ning disainmõtlemise tööriistade.
 
Koolituspäevad toimuvad 10., 17. ja 21. veebruaril 2022 BCS Koolituskeskuses Aia tn 7. Registreerumise tähtaeg 27.01.22.
 
Märtsis ootame osalema III mooduli koolitusele, kus tutvustame mõjude hindamise vajalikkust, erinevaid analüüsimeetodeid ning hindamismeetodite valiku langetamise protsessi.
 
Koolituspäevad toimuvad 18. ja 23. märtsil 2022 BCS Koolituskeskuses Aia tn 7.
 
Registreerimise lingid ning päevakavad leiad siit.

PRAXISE UUED TÖÖTAJAD

Jaanuaris liitusid Praxisega Alari Rammo, Liina Järviste, Meelis Oidsalu ja Eveliis Padar!

Alari kraadid on ajakirjandusest ja õigusteadustest ehk kogu elu on ta peamiselt lugenud ja kirjutanud, üritanud eristada fakte arvamustest, oma väiteid eluliselt-õiguslikult põhjenda ja vajadusel kohtustki tõde nõutanud (ka võitnud). Tema kogemused pärinevad kõigist sektoritest, meediast kuni töötleva tööstuse ja parlamendini, kuid selle sajandi refrääniks on jäänud kolmas sektor. Tollest on lõviosa saanud Vabaühenduste Liit, eelkõige kommunikatsiooni ja huvikaitse vallast, sudides peamiselt valitsust vabakonna suhtes toetavamaks, aga ka ühinguid endid tõhusamaks ja mõjusamaks. Praxises toetab Alari meeskonda peamiselt rahaasjade korrashoidmisega, milles ta aidanud mitmeid vabaühendusi üle kümne aasta. 

Liina toetab Praxises soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimalustega seotud uuringute läbi viimist nii oma sisuliste ekspertteadmiste kui ka projektijuhtimise oskustega. Tal on magistrikraad soouuringutes Kesk-Euroopa Ülikoolist Budapestist. Varasemalt on ta töötanud Sotsiaalministeeriumis analüütikuna, kus ta tegeles soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse teemadega. Ta on kirjutanud soolise võrdõiguslikkusega seotud hoiakutest, isasid toetavatest poliitikameetmetest, kooselu trendidest jt võrdõiguslikkusega seotud teemadest. Projektijuhtimine ning rahastustaotluste täitmine on saatnud teda läbi terve tööelu. 

Meelis on õppinud haldusjuhtimist ja sõjalist planeerimist ning töötanud 20 aastat Kaitseministeeriumis erinevatel ametikohtadel. Lisaks sellele on ta 2007. aastast alates olnud aktiivne kultuuriajakirjanik ja kommentaator. Praxisega liitus ta selleks, et aidata avaliku sektori juhtidel Eesti avalikke teenuseid arendada ning juhtida viisil, mis oleks tavainimesele hoomatav ja tooks meie avalikest teenistujates esile neis peituva loova potentsiaali. 

Eveliis on hariduselt sotsioloog. Eveliisi Alma Mater on Tartu Ülikool, tema teadustöö ning uurimissuunad on olnud seotud peamiselt LGBT+ õiguste ja perekonnauuringutega. Lisaks sellele on ta töötanud ka kommunikatsiooni ja turunduse, aga ka kaitseuuringute valdkonnas. Aktiivse kodaniku ja feministina on Eveliis loonud MTÜ Päevad ja Ööd, mis tegeleb menstruatsioonist tingitud rahapuuduse leevendamisega. Ta on kaitseliitlane ning veedab väga palju aega laigulises vormis.
 

Te saite selle uudiskirja, kuna olete mõttekoja Praxis uudiskirja tellijate hulgas.

Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda. Meie missioon on aidata kaasa Eestit edasi viivate muutuste sünnile.
 
Praxise tegevust saab toetada: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (Swedbank EE942200221014881942). Praxis on liitunud Vabaühenduste Liidu annetuste kogumise hea tavaga.
 
Ahtri 6A, B korpus, VI korrus, Tallinn    |    praxis@praxis.ee    |    tel 640 8000    |    www.praxis.ee
 
 
Twitter
Facebook
Website






This email was sent to <<E-posti aadress>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Mõttekoda Praxis · Ahtri 6A · Tallinn 10151 · Estonia