Copy
Praxise uudiskiri 4/2020

MERILEN LAURIMÄE JA KAUPO KOPPEL: KUIDAS PÄÄSTA TÖÖTUT?

Tänavu septembris tehakse Eesti töötushüvitise süsteemis viimase kümnendi üks põhimõttelisemaid muudatusi, kui lubatakse töötutele lühiajalist ja madala koormusega töötamist, ilma et töötutoetus kaoks. Lisaks tõstetakse töötushüvitiste määrasid. See on hea algus süsteemi muutmiseks ning viib ellu Praxise ja Euroopa Komisjoni korduvaid samasisulisi soovitusi töötute toetamiseks ja vaesuse vähendamiseks. Samas ainuüksi sellest ei piisa.

Merilen ja Kaupo arutlevad teema üle pikemalt siin.

SOOLINE EBAVÕRDSUS TERVISES

Praxis alustas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tellimusel tööd soolise ebavõrdsuse uurimisega tervise valdkonnas.

Euroopa Liidu tervishoiupoliitika strateegiline eesmärk on parandada elanike tervisenäitajaid ning kahandada ebavõrdsust tervise valdkonnas. Viimastel aastatel on üha rohkem räägitud sotsiaalsetest teguritest, mis mõjutavad erinevaid tervise valdkonna indikaatoreid. Neiks tegureiks on laias plaanis tingimused, milles inimesed elavad, töötavad ja vananevad. Tingimusi mõjutavad omakorda raha, võimu ja muude ressursside ebavõrdne jagunemine erinevate sotsiaaldemograafiliste gruppide, sh naiste ja meeste vahel. Näiteks võib sotsiaalne klass mõjutada naiste ja meeste tervist võrreldaval määral riskikäitumisega nagu suitsetamine, alkoholi tarvitamine või vähene füüsiline koormus.

Analüüsi eesmärk on kaardistada sugude ebavõrdsust tervise valdkonnas ning uurida tegureid, mis mõjutavad soole lisaks tervisenäitajaid. Uuring hõlmab 27 ELi liikmesriiki, analüüsides riikide statistilisi andmeid.

Loe sellest rohkem SIIT.

MARIS VAINRE: ON AEG LÕPETADA MAGAMATUSE ÜLISTAMINE

Praxise analüütik Maris Vainre kirjutab ERRi arvamusportaalis, et magamatus on meile isiklikult ja tõenäoliselt ka Eestile tervikuna liiga tõsine probleem, et selle ees silmad kinni pigistada. Samas ikka veel ülistame neid, kes rabavad tööd teha unetundide arvelt ja peame paratamatuseks, et meditsiinitöötajad teevad ebainimlikult pikki vahetusi. 

Loe Marise arvamuslugu SIIT.

KOHALIKU KASU INSTRUMENTIDE ANALÜÜS

Uuringu "Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs)" eesmärk on uurida, millised saaksid olla ettevõtlusega kaasneva koormuse kompenseerimise viisid, kokkulepete seadustamise mõju osapoolte hoiakutele ning leida võimalikud alternatiivsed õiguslikud lahendused probleemi lahendamisel. Mõjuanalüüs on aluseks võimalikele muudatustele kohaliku kasu korralduses, tagades osapoolte võrdse kohtlemise, õiguskindluse, kokkulepete läbipaistvuse ja võimaluse paindlike kokkulepete sõlmimiseks.

Uuringu keskseks eesmärgiks on muuta osapoolte vahel sõlmitavad kokkulepped õiguslikult korrektseks, läbipaistvaks ning soodustada osapoolte nõusolekul majandustegevust selleks sobivas asukohas.

Uuring valmis tänavu suvel. Loe rohkem SIIT.

UKRAINA KRIISIINFOTELEFONI  RAKENDAMISE KONSULTEERIMINE

Suurõnnetuste ja kriiside, nagu ka COVID-19 pandeemia ajal kasvab elanike infovajadus toimuva kohta. Alati ei suuda ajakirjandus, sotsiaalmeedia ning asutuste kodulehed tagada kriisikommunikatsiooni korraldamist nii sujuvalt, et oleks arvestatud kõikide ühiskonnagruppide info hankimise võimaluste ja informeerituse vajadustega. Asutakse otsima sobivaid info hankimise kanaleid ning telefon on sageli esimeseks eelistuseks.

Ukraina asutused ei ole üldjuhul teinud ettevalmistusi telefoni teel sündmuste ja kannatanute kohta info edastamiseks ning vajaduse korral lahendatakse olukord ad hoc – igal asutusel tekib ajutine telefoninumber, millelt jagatakse vaid asutuse spetsiifilist teavet ning asutuste vahel infot ei kooskõlastata.

Ukraina kriisiinfotelefoni projekti eesmärk on nõustada Ukraina kriisiinfotelefoni töörühma ja kriisi lahendamise eest vastutavaid ametkondi ühtse kriisiinfotelefoni väljaarendamisel, et suurendada Ukraina ametiasutuste suutlikkust efektiivsemalt toime tulla kriiside lahendamisega. Üleriigiline ametkondade ülene lähenemine tagab kriisikommunikatsiooni meetme süsteemse rakendamise ja elanikkonnale edastatavate sõnumite aja- ja asjakohasuse.

Projekt algas 2020. aasta juunis ja lõppeb 2021. aasta esimeses pooles. Tutvu sellega SIIN.

IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVITÖÖSTUSE KAHANEMISEGA KAASNEVATE MÕJUDE UURING

Eesti energeetika tugineb peaasjalikult põlevkivitööstusele moodustades 4-5% SKP-st ja on kontsentreerunud Ida-Viru piirkonda. Sarnaselt EL roheleppele on Eesti seadnud eesmärgiks liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Eesmärgiks võetud süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuga kaasneb vajadus energeetikasektori oluliseks ümberstruktureerimiseks ja süsinikuheite vähendamiseks. Seega on tänases olukorras, kus on selgesti seatud kliimaneutraalsuse suunas liikumise eesmärk, oluline analüüsida kõrge süsinikuheitega majandusharu ümberkujundamisega kaasnevalt, milliseid mõjusid tooks endaga Ida-Virumaal põlevkivitööstuse kokku tõmbumine. 

Uuringu eesmärk on Ida-Virumaal põlevkivitööstuse vähenemisega kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude väljaselgitamine ning ettepanekute tegemine piirkonna majanduse, tööturu ja taristu eesseisvate muutustega kohandamist toetavate tegevuste väljatöötamiseks. Oluliseks uurimissuunaks on seejuures kaardistada piirkonna majanduse ümberprofileerimise võimalusi eelkõige Ida-Virumaa jaoks perspektiivsetes kasvuvaldkondades, kus on tekkimas enam uusi töökohti ning millistesse valdkondadesse ja uute oskuste loomiseks on vaja suunata tööjõu ümber- või täiendõpet. Võimalike muutuste arengustsenaariumite mõjude analüüs on sisendiks ka muutusi toetavate rahastusemeetmete kujundamiseks.  

Eesmärk on mõjude väljaselgitamine ja kohanemist toetavateks tegevusteks ettepanekute tegemine. 

Analüüs valmib selle aasta lõpuks.

LÕIMUMISE MONITOORINGUD

2020. aastal täitub 20 aastat esimese Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu korraldamisest. Tänaseks on lõimumisvaldkonna analüüsimiseks läbi viidud seitse monitooringut. mille tulemused on aidanud mõista Eesti ühiskonna arengut ning kujundada kohanemis- ja lõimumispoliitikat ja teisi valdkondlikke poliitikaid.

Kaheksas monitooring, mis viiakse läbi tänavu, lähtub valdkondlikust arengukavast Lõimuv Eesti 2020 ning Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast ning hõlmab kohanemis- ja lõimumispoliitikat tervikuna.

Monitooringu põhieesmärk on analüüsida Eesti ühiskonna kohanemis- ja lõimumisprotsesse 2020. aasta seisuga, et parandada ja uuendada teadmisi kohanemis- ja lõimumisprotsessi edukusest Eestis ja kavandada tegevusi selle toetamiseks.

Loe rohkem SIIT.

KOOLITUSED

-  Praxis koostöös disainiagentuur Velvetiga kutsub kohalike omavalitsuste meeskondi kandideerima teenuste arendamise programmi. Programmi oodatakse osalema muudatustele orienteeritud uuendusmeelseid meeskondi, keda ühendab soov asju paremini teha. Kohalike omavalitsuste teenuste arendamise programmi saab kandideerida 30. septembrini 2020. Koolitus on suunatud erinevate teenustega seotud motiveeritud meeskondadele. Programmis osalemine tõstab võimekust kujundada avalikke teenuseid inimsõbralikumaks ja aitab astuda konkreetseid samme lahenduste juurutamiseks.

- Algab poliitikakujundamise oskuste koolitusprogramm. Loe rohkem SIIT.

Koolitusi  rahastatakse  Euroopa  Sotsiaalfondist  ja  riigieelarvest  omafinantseerimiseks  ettenähtud vahenditest programmi "Inimressursi koolitus ja arendamine" raames.

UUED INIMESED

Praxisega on liitnud kolm töötajat.
 
- Kadri Arrak on töö- ja sotsiaalelu valdkonna analüütik. Oma töös keskendub ta peamiselt sotsiaalkaitsepoliitikale. Kadrile meeldivad nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed andmed. Varasemalt töötas ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ettevõtluse õppetoolis peaspetsialistina ning majanduse modelleerimise õppetoolis nooremteadurina. Muuhulgas valdab Kadri hästi Globaalse Ettevõtlusmonitooringu (GEM) andmestikku. Alates 2012. aastast tegeleb ta alustavate ettevõtjate nõustamise ja ka koolitamisega. Kadril on TÜ majandusteaduse magistrikraad ja ta õpib hetkel doktorantuuris, kus seostab ettevõtlust regioonide majanduslike, demograafiliste ja kultuuridevahelise psühholoogia aspektidega. Võõrkeeltest valdab ta hästi inglise keelt, vähesel määral ka vene keelt.

- Priit Purge on Praxise tervisevaldkonna analüütik. Priidul on pikaajaline töökogemus Tartu Ülikoolis Medicina valdkonnas. Tema peamised uurimisvaldkonnad on olnud laste kasvamine, liikumisaktiivsus ja puberteet, aga ka vanemaealiste inimeste vanusest ja liikuvusest tulenevad luu- ja lihaskonna probleemid. Priit kaitses oma doktoritöö 2006. aastal ja tegutseb sellest ajast aktiivselt teaduse vallas. Ta on avaldanud või olnud kaasautor 135 erinevas teaduspublikatsioonis. Lisaks on ta oma varasemates teadustöödes teinud tihedalt koostööd Eesti sõudekoondisega ja testinud ning nõustanud mitmeid Eesti tippsportlasi. Priit on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige.

- Laura Mallene on Praxise kommunikatsioonijuht. Varem on ta töötanud peamiselt ajakirjanduses. Ta oli reporter ajalehtedes Postimees, Äripäev, Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht, keskendudes peamiselt sotsiaalteemadele. 2019. aastal oli ta pratikant Bosnias ja Hertsegoviinas ülemaailmses uuriva ajakirjanduse võrgustikus Organized Crime and Corruption Reporting Project. Oma töö eest ajakirjanduses on ta saanud mitmeid auhindu. Laural on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal. Hetkel tudeerib ta sama ülikooli magistrantuuris muutuste juhtimist ühiskonnas.
Te saite selle uudiskirja, kuna olete mõttekoja Praxis uudiskirja tellijate hulgas.

Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda. Meie missioon on aidata kaasa Eestit edasi viivate muutuste sünnile.
 
Praxise tegevust saab toetada: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (Swedbank EE942200221014881942). Praxis on liitunud Vabaühenduste Liidu annetuste kogumise hea tavaga.
 
Tartu mnt 50, 10115 Tallinn    |    praxis@praxis.ee    |    tel 640 8000    |    www.praxis.ee
 
 
Twitter
Facebook
Website






This email was sent to <<E-posti aadress>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Poliitikauuringute Keskus Praxis · Tornimäe 5, III korrus · Tallinn 10145 · Estonia